Just niimoodi ― Multšimees ― nimetab Olari Zuts nii oma kaubamärki. Äratundmine, et aiandus võib olla tema tõeline kutsumus, tabas teda äkki ja eneselegi üllatuseks.

Kui Olari läks ema soovitusel Räpina Aianduskooli katsetele, siis polnud tal aimu, kas maastikuehitus teda üldse võiks huvitada, ent mingit eriala pärast keskkooli õppida tuli. Saanud kooli sisse, mõistis ta juba esimestel kuudel, et „maastikuehitus ongi minu ala, mida ma olin pool oma elust otsinud,“ tunnistab ta mituteist aastat hiljem eduka ettevõtjana, mil kõrghooajal varaklevadest lume tulekuni pole tal ei vaba aega ega puhkust, üksnes mitmeteisttunnised tööpäevad, sest tema haare on aina laienenud niisamuti nagu ampluaagi. Oma esimese aiatööde kogemuse ja praktika sai Olari oma juhendajalt ja mentorilt, maastikuarhitekt Reti Randoja-Mutsult, kes pakkus Olarile õpingute kõrval töövõimalust oma firmas. Lõpetanud 2006. aastal aianduskooli, tegeles mees viis aastat maastikukujundusega Helsingis, hakates Eestisse naastes soomlaste eeskujul Võrumaal multši tootma. Sealsetest metsadest pärit männipalkidest saadakse puukoor ja töödeldakse edasi. „Kasutame ära suurte saetööstuste jääke, leides sellele kõige parema taaskasutuse ― multšina aedades, matkaradadel, laste mänguväljakutel jms. Kasutusvõimalusi on sel palju. Multš orgaanilise materjalina pärineb loodusest ja läheb tagasi loodusesse,“ sõnab Olari, kes oma firmaga alustades pakkis esimesed paar-kolm aastat männikoort rohelistesse prügikottidesse, koort edasi töötlemata. Praegu müüb ta multši juba paljudele edasimüüjatele. Miks aga multši kasutada? Olari selgitab, et multšitud istutusalasid pole vaja rohida ega elupuuheki aluseid muruniiduki või trimmeriga hooldada, millega võib vigastada taimi. Siiski ei ole mõistlik multši otse maapinnale laotada, vaid all peaks olema rohutõkkekangas, et aia istutusala oleks umbrohuvaba. Multš takistab umbrohukasvu, aga ei peata seda. Multšimehe sõnul toodavad nad Eestis ainsana A-klassi multši, milles ei ole puitlaastu, vaid on puhas koor. See on valmistatud käsitööna ja hästi nõudlikule kliendile. Loe artiklit edasi ajakirjast Mari. Tellimisinfo leiad siit Just niimoodi ― Multšimees ― nimetab Olari Zuts nii oma kaubamärki. Äratundmine, et aiandus võib olla tema tõeline kutsumus, tabas teda äkki ja eneselegi üllatuseks. web hosting services top

Multšimees

Tiina Lang; Fotod: Erakogu

Just niimoodi ― Multšimees ― nimetab Olari Zuts nii oma kaubamärki. Äratundmine, et aiandus võib olla tema tõeline kutsumus, tabas teda äkki ja eneselegi üllatuseks.

Multšimees

Kui Olari läks ema soovitusel Räpina Aianduskooli katsetele, siis polnud tal aimu, kas maastikuehitus teda üldse võiks huvitada, ent mingit eriala pärast keskkooli õppida tuli. Saanud kooli sisse, mõistis ta juba esimestel kuudel, et „maastikuehitus ongi minu ala, mida ma olin pool oma elust otsinud,“ tunnistab ta mituteist aastat hiljem eduka ettevõtjana, mil kõrghooajal varaklevadest lume tulekuni pole tal ei vaba aega ega puhkust, üksnes mitmeteisttunnised tööpäevad, sest tema haare on aina laienenud niisamuti nagu ampluaagi. Oma esimese aiatööde kogemuse ja praktika sai Olari oma juhendajalt ja mentorilt, maastikuarhitekt Reti Randoja-Mutsult, kes pakkus Olarile õpingute kõrval töövõimalust oma firmas. Lõpetanud 2006. aastal aianduskooli, tegeles mees viis aastat maastikukujundusega Helsingis, hakates Eestisse naastes soomlaste eeskujul Võrumaal multši tootma. Sealsetest metsadest pärit männipalkidest saadakse puukoor ja töödeldakse edasi. „Kasutame ära suurte saetööstuste jääke, leides sellele kõige parema taaskasutuse ― multšina aedades, matkaradadel, laste mänguväljakutel jms. Kasutusvõimalusi on sel palju. Multš orgaanilise materjalina pärineb loodusest ja läheb tagasi loodusesse,“ sõnab Olari, kes oma firmaga alustades pakkis esimesed paar-kolm aastat männikoort rohelistesse prügikottidesse, koort edasi töötlemata. Praegu müüb ta multši juba paljudele edasimüüjatele.

Miks aga multši kasutada? Olari selgitab, et multšitud istutusalasid pole vaja rohida ega elupuuheki aluseid muruniiduki või trimmeriga hooldada, millega võib vigastada taimi. Siiski ei ole mõistlik multši otse maapinnale laotada, vaid all peaks olema rohutõkkekangas, et aia istutusala oleks umbrohuvaba. Multš takistab umbrohukasvu, aga ei peata seda. Multšimehe sõnul toodavad nad Eestis ainsana A-klassi multši, milles ei ole puitlaastu, vaid on puhas koor. See on valmistatud käsitööna ja hästi nõudlikule kliendile.

Multšimees

Loe artiklit edasi ajakirjast Mari. Tellimisinfo leiad siit
Just niimoodi ― Multšimees ― nimetab Olari Zuts nii oma kaubamärki. Äratundmine, et aiandus võib olla tema tõeline kutsumus, tabas teda äkki ja eneselegi üllatuseks.
Multšimees
easy to use best web hosting companies solutions provided by best hosting companies uk with reasonable time websites design, for website hosting in UK you may want to look at list web hosting best top 5 uK present some choices, which offer topping quality web hosting in UK. top website hosting review hosting web best service quality becomes good web hosting great solutions for your needs. which web hosting is best good recommend top review of best web hosting top suggest good web hosting provider hea teada kodulehe valmistamine aara.ee ja lisaks tasub kodulehe tegemise kohta lugeda kodulehe valmistamine
Multšimees
AIAFRIIK

 


© Copyright

Ajakiri Mari on autorikaitse objekt ning selles avaldatud materjalide kasutamine ilma väljaandja kirjaliku nõusolekuta on keelatud.

  

 

Rubriigid               

Naised ja elu

Mood ja ilu

Heaolu ja tervis

Söök-jook

Elustiil

Toimetus   

Ajakiri Mari

Tellimisest

Reklaam

Kontaktandmed

Võta ühendust

Kontakt

Ajakiri Mari

671 21 30

Merivälja tee 1
11911 Tallinn