Ohte teadvustades

Silja Soon, Tööinspektsiooni Töötervishoiu Talituse juhataja; foto: Pildipank 123

Olles täies tööjõus ja eneseteostuse tuhinas - kas ja kuivõrd me mõtleme, et äkki meie töine keskkond, kasutatavad vahendid või töörütm võib põhjustada kasvajaid?

Ohte teadvustades

Mai tähistas just oma 60. sünnipäeva ja hellitas mõtteid, mida kõike võiks pensionile jäädes ette võtta. Aega jääks rohkem kolme lapselapse ja maakodu aia jaoks. Ta on õe ja hooldajana töötanud ligi 40 aastat. Sagedased öised vahetused on olnud kurnavad ja seeläbi on jäänud aega ka laste ja hobide jaoks üsna napilt. Nüüd sai Mai aga just teada, et peab haiglas aega veetma patsiendi, mitte enam töötajana. Diagnoos: rinnavähk. Miks, kust see tuleb, mis edasi saab?! Kas tööl oli siin ka oma roll?
Paraku pole Mai lugu sugugi haruldane. Ega me ju tea, millest vähk tekib, kuigi uuringud kinnitavad, et paljudel juhtudel on seos töö ja kasvaja vahel olemas, mistõttu saab suurem teadlikkus tervist ohustavatest riskidest aidata meid targemini käituda.

 

Haigestumus on kahekordistunud
Kutsehaigused ei teki üleöö, vaid võivad hakata kujunema esimesest tööpäevast ja avalduda alles pensioni eel. Üks sellistest haigustest on vähk. Tööga seotud haigestumiste statistika Eestis aga näitab, et meie riigis ei ole registreeritud mitte ühtegi tööga seotud kasvajat. Kuidas on see võimalik, kui Euroopa arenenud riikide statistika näitab, et üle poolte surmaga lõppenud tööst põhjustatud haigestumiste puhul on diagnoosiks olnud vähkkasvaja? Kas Eesti inimene ei puutu tööl kokku oma mõju tõestanud kantserogeensete ainetega või tööprotsessidega? Saame me olla kindlad, et Eesti töötaja vähidiagnoosis pole seost tema töö ja -keskkonnaga? Vähe tõenäoline.
Vähistatistika tekitab muret mitte ainult paljudele peredele, vaid ka riigile. Haigestumiste esmajuhtude arv suureneb aasta-aastalt ja viiekümne aastaga on vähki haigestumus sisuliselt kahekordistunud. 30-40% vähijuhtumitest on seotud inimese tervisekäitumisega, mida saaks tõhusa ennetustööga vältida.

Erinevate riskitegurite koosmõju
Pahaloomulise kasvaja diagnoos ehmatab nii haigestunut kui tema pereliikmeid. Eesti Vähiregistri andmete kohaselt diagnoositi 2015. aastal 100 000 elaniku kohta 658,9 uut vähijuhtumit kõikide paikmegruppide kohta. Sama aasta lõpu seisuga oli Eesti rahvastikus üle 57 000 inimese, kellel oli diagnoositud mõni paha loomuline kasvaja. See arv on suurem kui on Pärnu linnas elanikke.


Loe artiklit edasi ajakirjast Mari. Tellimisinfo leiad siit