Meie jõulutraditsioonid

Marike Laht, SA Eesti Vabaõhumuuseumi konserveerimisosakonna juhtaja; Fotod: Eesti Vabaõhumuuseum

Jõulud, üks Põhjamaa rahvaste suuremaid pühi, tähistab talvist üleminekut lühenevatelt päevadelt päikese uuele võidukäigule. Selle vastandiks on suveperioodil jaanipäev. Jõule ja aastavahetust saadavad kombed ja tavad erinevate aegade kihistustest.

Nende pühade juurde kuuluvad lahkunud esivanemate mälestamine, mil kalmudel süüdatakse küünlad või neid meenutatakse, jõulukirik ja jõululaulud, kingitused, jõulupuu. Jõule tähistatakse väga erinevalt ja kõik pühitsemised mahuvad mõiste “tavalised jõulud” alla. Kuid kõige enam määrab selle, missugused jõulud on, ikkagi see, kas peres on lapsi või ei ole. Lastega peredes on kombeid rohkem ja pühad mitmekülgsemad.

Jõuluajal kehtis töökeeld

Eesti nimetus jõulud tuleneb muinasskandinaavia sõnast jul. Lõuna-Eestis on kutsutud jõulusid varem ka teise, vanema nimetusega talviste-, taliste-, talsipühadeks ja pühade kestuseks on tavaliselt arvestatud ajavahemik toomapäevast, 21. detsembrist kuni kolmekuningapäeva, 6. jaanuarini (või siis nuudipäeva, 7. jaanuarini). Pühade juurde kuulub majade kaunistamine. Tuntum on olnud õlgede tuppa toomise traditsioon, sest karmi talvega Põhjamaades oli vaja rehetoa põrandat soojendada. Samaaegselt ehiti ka ruume ja püüti tagada viljakust. Mõnel pool on visatud samadest õlgedest peotäis lakke, et proovida tulevase aasta viljaõnne. Ennustamise õigus oli eeskätt peremehel ja perenaisel.

Kuna töökeeld kehtis kogu jõuluaja kohta, siis eelkõige kärarikkad tööd, nagu puulõhkumine ja pesupesemine, oli tabud. Samuti kuulus siia alla ka igasugune naiste näputöö, nagu kudumine, ketramine, õmblemine ja isegi nõelumine, et mitte kahjustada lambaid ega meelitada hunte ja usse koju. Tööriistade puhul kanti hoolt, et need oleksid talu piires oma tavalisel kohal, ulualla toodud. Lagedal olevad sõiduriistad pöörati külili, vokid, õmblusmasinad ja muu selline kaeti kinni.

Aknad tuli kinni katta, et kurjad jõud, surnud ja haldjad aknast sisse ei vaataks. Eks kõige rohkem kardeti ikka kuradit, vanapaganat, vaimusid, kuid ka surnuid ja kodukäijaid ehk külmkingasid ja teisi olendeid. Tulevalgus ei tohtinud jõulude ajal toast põllule langeda, sest see pidi vilja põllul ära kõrvetama.

Meie jõulutraditsioonid